Viga
  • Selle paigutuse jaoks pole kujundust saadaval.

TLÜ Tööõpetuse osakonnas koolitati käsitöö ja kodunduse kursuste juhendajad nägemispuudega inimeste käsitööoskuste edendamiseks

Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakond on alates 01.03.2014 koostöös Kakora MTÜ-ga vedanud projekti "Käsi-töö tööriist rehabili-tatsiooni tööriistakastis", mille eesmärgiks seati nägemispuudega inimeste motiveerimine säilinud töövõime ulatuses aktiivne olema ning kursuste juhendajate/ekspertide võrgustiku loomine, kes saaksid pakkuda käsitööalast väljaõpet nägemispuudega inimestele, millest omakorda võiks edasi areneda pimedate integreerimine avatud tööturule. Hetkel töötavad Eestis vaid üksikud spetsialistid, kes saavad õpetada nägemispuudega inimestele käsitööoskuste aluseid. Projekt paneb aluse terve suuna (taas) sünnile Eesti haridus- ja sotsiaalkindlustuse süsteemis ning aitab kaasa uue töövõimekuse reformi realiseerimisel. Eestis on see esmakordne projekt, mis on suunatud käsitööoskuste taaselustamiseks nägemispuudega inimeste harrastusena ja edaspidi ka kutsena Eestis. Projekt lõpeb 01. märtsil 2015.

Eestis on u 7 000 nägemispuudega inimest ja nende arv pidevalt kasvab. Riik pakub nendele võimalust õppida Tartu Emajõe Koolis, kus lapsed saavad hariduse nii põhikooli, gümnaasiumi, kui ka lihtsustatud ja toimetuleku õppekava alusel. Munitsipaalkoolina tegutsevas Tallinna Heleni Koolis saavad haridust kurtide ja pimekurtide kõrval ka vaegnägijatest lapsed põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses. Kutsehariduse saamise võimalus Eestis põhimõtteliselt puudub - spetsiaalseid õppekavasid puuetega inimestele ei ole, kuid nad saavad käia tavalistes kutseõppeasutustes. Kuigi nägemispuudega inimestel on teoreetiline võimalus asuda õppima mistahes kutset Eestis, puuduvad kutseõppes valmidused õpetada erialasid nägemispuudega inimestele.

Pimedatele õppijatele suunatud kutsehariduse andmisega tegeleb  Eesti Pimemassööride ühing  .  Teised vaegnägijad saavad soovi korral väljaõpet ja tööd kaitstud töökeskustes Tallinnas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses, ka Tartus ja Narvas. Astangu keskus pakub ka käsitöö ja kutsehariduse saamise võimalusi, kuid kahjuks nägemispuudega inimeste sihtgrupp on seal nõrgalt esindatud, sh ka seetõttu, et õppejõududel puuduvad vastavad kogemused.

Üleval toodud info põhjal saab väita, et nägemispuudega inimestele suunatud käsitööalase hariduse saamine on komplitseeritud. Ilma vastava väljaõppeta ei saa inimesed siseneda tööturule ja võita majanduslikku iseseisvust, mis tagaks nende integreerituse ühiskonda.

Projekti „Käsi-töö tööriist Re-ha kastis“ õppekava (10 ainepunkti) koostamisel toetuti asjatundjate kogemusele. Kontaktpäevade maht on üsna mõõdukas, kuna kaugjuhtimise teel ja iseseisvalt lugedes tavaliselt nägijal ei teki assotsiatsioone, kuidas pimedani jõuda või kuidas temaga peaks õppeprotsessis tegelema. Tegelikult puudub ka vastav erialakirjandus: kui üldtausta ja nägemiskahjustuste kohta saab lugeda võõrkeeles, siis käsitöö- ja kunstiainete didaktika kohta sobiv kirjandus sisuliselt puudub.

Juhendajate koolitus toimus tsüklitena nii Eestis kui Soomes. Soome Vabariigis külastati Keskuspuisto ametikooli (Keskuspuiston ammattiopisto) kuhu on ühendatud mitmed puuetega inimeste kutseõppeasutused 2010. aastast, sh ka Arla õppekeskus, kus õpetatakse puuetega inimestele mitmeid neile sobivaid kutseid. 1-2 aastased kohanemisekursused on seal aluseks kutseõppele ja kutseeksamile eelneb 2-3 aastat tihedat õppetööd. Täiskasvanute õppes saavad kutsetunnistuse seal sellised eriala inimesed, kel on sotsiaal- või  pedagoogiharidus juba omandatud ning töötavad nägemispuudega inimestega, omandades erialaks nägemispuudega inimeste juhendaja kutse. See on eriala, mida kunagi õpetati praeguses Peterburis.

Õppereisil Soome külastati Iiris Keskust, sh Celia Raamatukogu ning abivahendite keskust. Samuti tutvuti Soome Nägemispuudega Inimeste Keskliidu rehabilitatsiooni kursustega. Sealsetel kursustel on huvi korral võimalik saada kutseõpet ümberõppena ning sooritades Keskuspuisto opistos kutseeksami saada kutsetunnistuse (toetab vajadusel käsitöökeskuse Sokeva karjäärinõustaja ja ettevõtluskoolitaja).

Projekti käigus toimunud käsitöö ja kodunduse alased koolitused toimusid nii Tartu Emajõe Kooli kui Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonnas. Kursuslaste lõputööks planeeriti koos käsitööd ja kodundust õpetavate juhendajatega kursuste kavandamine, ettevalmistamine, näidistööde teostamine ja kursuste tutvustuspäevade läbiviimine Eesti kahes suuremas keskuses:Tartus 17. jaanuaril 2015 ja Tallinnas 31. jaanuaril 2015. Kursuste tutvustuspäevad on esimene samm nägemispuudega inimestes huvi tekitamisel käsitöö valdkonna vastu.

Projektijuht TLÜ tööõpetuse osakonna lektor Tiia Artla

Kursuste juhendajate koolitus ja nägemispuudega inimeste õppepäevad said teoks tänu Hasartmängumaksu Nõukogu ning Viking Line Eesti OÜ-le.
 
 
   
 
 
 
    

 

Lisa kommentaar


Turvakood
Värskenda